Erivajadus, puue, töövõime

Koolitus tutvustab erivajadusi, puudeid ja töövõimet. 

Erivajadus on inimese seisund, võimed, oskused, käitumine või areng, mis erinevad tavapärasest.

Kehaline ehk füüsiline erivajadus tähendab, et inimese keha erineb tavapärasest, mistõttu vajab ta igapäevaelus erilisi tingimusi, abivahendeid või abi. 

Vaimne ehk psüühiline erivajadus tähendab, et inimese mõtlemine, tunded või käitumine erinevad tavalisest, mistõttu vajab ta igapäevaelus erilisi tingimusi, abivahendeid või abi. 

Haridusliku erivajadusega ehk HEV-õpilased erinevad oma võimete, oskuste ja arengu poolest tavalistest õpilastest. Nad vajavad erilisi tingimusi, abivahendeid või tuge. 

Sotsiaal-majanduslik erivajadus tähendab, et inimese rahaline ja sotsiaalne olukord erineb tavapärasest, seetõttu võib ta vajada igapäevaelus tuge või abi. 

Kultuurilised ja usulised erivajadused on seotud keele, usuliste ja kultuuriliste tavade, toidueelistuste või elustiiliga, mis erinevad tavapärasest. Erivajadusega inimene võib vajada igapäevaelus toimetulekuks erilisi tingimusi, tuge või abi. 

Erivajadused seadustes, määrustes ja kokkulepetes.

Loe lisa erivajaduste kohta.

Puue on tervisekahjustus või erinevus inimese kehas või vaimus, mis takistab tal teistega võrdselt elus hakkama saada. 

Kui Sotsiaalkindlustusameti hindaja meelest on inimese tervisemure pigem ravivajadus, siis puuet ei määrata. 

Kui tööealisel inimesel on püsivad raskused igapäevaste toimingutega, nagu liikumine, suhtlemine, riietumine, söömine, pesemine ja WC kasutamine, on mõistlik lasta puude raskusastet hinnata.

Kuni 16-aastaste laste puhul hinnatakse puude raskusastet iga päev vajamineva kõrvalabi, toetuse ja järelevalve järgi. 

Vanaduspensioniealisel inimesel on mõttekas taotleda puude hindamist, kui tal on pikaajalised terviseprobleemid, mis takistavad igapäevaseid toiminguid, ning ta vajab kõrvalist abi või tugiteenuseid, isegi abivahendeid kasutades.

Puuet tuvastab ja puudega isiku kaardi väljastab Sotsiaalkindlustusamet.

Puuded seadustes, määrustes ja kokkulepetes.

Vaata tabelit ja uuri, kui palju on puuetega inimesi Eestis.

Loe lisa puuete kohta.

Liikumist ja liikumispuuet mõjutavad kõige rohkem tugi- ja liikumiselundkond ning närvisüsteem. Närvisüsteem mõjutab ka teisi puudeliike. 

Liikumist ja liikumispuuet mõjutavad kõige rohkem tugi- ja liikumiselundkond ning närvisüsteem. Närvisüsteem mõjutab ka teisi puudeliike. 

Kui inimese keha liigub, teevad luud, lihased, liigesed ja närvisüsteem koostööd. 

Liikumispuue tähendab, et inimese liikumisvõime on piiratud, kahjustunud või puudub. Puue on raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund. 

Liikumispuue mõjutab inimeste igapäevaelu.

Puudega inimene on eelkõige inimene, mitte diagnoos või puue. Suhtle temaga nii nagu sa suhtled inimesega, kellel pole puuet. Puuet ei pea kogu aeg meelde tuletama. 

Liikumispuude kohta on palju müüte.

Valgus on elektromagnetiline kiirgus, mida inimese silmad suudavad tajuda. See kiirgus levib lainetena ja erinevate lainepikkuste tõttu näeme me erinevaid värvusi.

Nägemine tähendab seda, et valgus, mis jõuab silma, liigub nägemisnärvi kaudu ajju ja aju tõlgendab nähtud kujutisi.

Nägemispuue tähendab, et inimene näeb vähem või ei näe üldse. Puue on raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund. 

Nägemispuue mõjutab inimeste igapäevaelu.

Inimeste kohta, kes tajuvad värve valesti, öeldakse värvipimedad.

Puudega inimene on eelkõige inimene, mitte diagnoos või puue. Suhtle temaga nii nagu sa suhtled inimesega, kellel pole puuet. Puuet ei pea kogu aeg meelde tuletama. 

Nägemispuude kohta on palju müüte.

Heli kui mehhaaniline võnkumine, levib kõikides keskkondades, välja arvatud vaakum ja on tajutav igale elusorganismile.

Inimene kuuleb tänu sellele, et väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv, kuulmisnärv ja kuulmiskeskus ajus töötavad. Kõik kuulmisega seotud elundid moodustavad kuulmissüteemi. Kuulates saab määrata heliallika iseloomu, selle asukohta ja liikumist ruumis.

Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Puue on raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund. 

Kuulmispuudega inimesed kogevad sageli sotsiaalset eraldatust, sest nad tunnevad ennast halvasti, kui ei suuda vestlustes osaleda või aru saada.

Ole mõistev, kui esinevad raskused arusaamisega.

Kuulmispuude kohta on palju müüte.

Kõne on keeruline protsess, mis muudab heli tähenduslikeks sõnadeks.

Keele- ja kõnepuue tähendab, et inimesel on raskusi hääldamise, hääle või keelelise arenguga. Puue takistab teistega võrdselt elus hakkama saada. 

Kuna keel ja kõne on põhilised suhtlusvahendid, mõjutavad nendega seotud raskused igapäevaelu.

Ole viisakas ja säilita rahu. Kui sa ei tea, kuidas puudega inimesega käituda, mõtle, kuidas sina sooviksid, et sinuga käitutaks.

Keele- ja kõnepuude kohta on palju müüte.

Vaimne tervis mõjutab seda, kuidas inimene mõtleb, tunneb ja käitub igapäevaelus.

Psüühikahäired on keerulised ja tihti valesti mõistetud seisundid, mis mõjutavad miljonite inimeste elu üle maailma. Nende häirete ulatus ja olemus varieeruvad oluliselt, ulatudes ärevushäiretest ja depressioonist kuni skisofreenia ja bipolaarse häireni. 

Psüühikahäired mõjutavad igapäevaelu. 

Suhtle temaga nii nagu sa suhtled inimesega, kellel pole puuet. Puuet ei pea kogu aeg meelde tuletama. 

Psüühikahäirete kohta on palju müüte ja eelarvamusi.

Vaimne võimekus näitab seda, kui hästi toimib inimese aju, kuidas ta kohaneb uute olukordadega ning kuidas tuleb toime suhtlusega.

Intellektipuudega inimesel on raskusi õppimise, mõtlemise, probleemide lahendamise ja uute oskuste omandamisega. 

Intellektipuue mõjutab inimese elu mitmel viisil, olenevalt puude raskusastmest ja konkreetsest diagnoosist.

Suhtle temaga nii nagu sa suhtled inimesega, kellel pole puuet. Puuet ei pea kogu aeg meelde tuletama. 

Intellektipuude kohta on siiani liikvel palju müüte. 

Liitpuue on seisund, kus inimesel esineb rohkem kui üks puue, mis mõjutab tema elu erinevaid aspekte. Näiteks võib inimene olla nii liikumispuudega kui ka kuulmispuudega. Sellised keerukad puuded nõuavad sageli erikohtlemist ja kohandatud lahendusi, et tagada inimesele võimalikult iseseisev ja täisväärtuslik elu. 

Liitpuudega inimesed puutuvad igapäevases elus kokku keeruliste väljakutsetega, kuna puuded võivad üksteise mõju võimendada. 

Kuna liitpuue tähendab, et inimesel on mitu puuet korraga, on väga keeruline anda täpseid juhtnööre.

Liitpuude kohta on palju müüte.

Töövõime hindamisel vaadatakse inimese tervist ja sellest tulenevaid piiranguid igapäevaelus ja töös. Hinnatakse nii inimese füüsilist kui ka vaimset võimekust.  

Töövõimet täielikult välistavate seisundite korral, tuleb töövõime hindamise taotluses täita ainult esimene ja teine osa.

Kui töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, väljastab töötukassa plastkaardi, mis tõendab vähenenud töövõimet. 

Eesti Töötukassa andmetel oli 31. mail 2024. aastal Eestis 92 006 vähenenud töövõimega inimest. 

Töövõime hindamine seadustes ja kokkulepetes.

Kasulikud viited töövõime kohta.

Arusaamise Agentuuri on luua arusaadavat infot. Meie tiim valdab lihtsa ja selge keele põhimõtteid ning oskab neid tekstide loomisel kasutada.